3. essee – Nutiseadmed õppetegevuses

Üldiselt on teada, et tänapäeval iga uuendus, mis on panustatud haridusse, toob tulevikus meile ainult kasu. Meie tulevik on tegelikult hetkel alles eelkooliealiste kätes. Ning mida paremat haridust me neile võimaldame, seda helgem on ka meie endi tulevik.

Käesoleva aasta algul pandi algust ühele Eesti idufirmale Foxcademy, mis on väljendanud end just nii, et hetkel kasutusel olev õppesüsteem on tegelikult väga vana ja vajab hädasti uuendamist. Nii ongi noored poisid kätte võtnud ja loonud interaktiivse õppe programmi. Lahendus seisneb selles, et õpetaja saab panna õpilased tahvelarvutist ülesandeid lahendama ja siis ka pärast neid laste lahendatud ülesandeid parandada. Eelkõige Foxcademy lahenduse eesmärk on aidata kõigil õpilastel vastavalt inimese tüübile, aru saada õpitavast osast aines. Isiksuse tüüpide all peetakse siinkohal silmas inimesi, kes saavad aru asjast pelgalt teooriat lugedes või siis mõni saab aru alles siis kui ta ise katsetab läbi teatud asju. Minu arust on see väga õige lähenemine, sest igale õpilasele lähenetakse põhimõtteliselt individuaalselt ning ka mulle meedlib asju õppida katse eksituse meetodil, mitte tuimalt teooriat tuupides. Hetkel on Foxcademy programmiga liitunud 8 kooli. Võib ju arvata, et seda on vähe, kuid projekt on alles piiratud kasutajatele saadaval ning on teada, et siis kui nad on valmis saanud oma automaatse õpilase õppetulemuste analüüsimise süsteemi, on neile oma lahenduse kasutuselevõtmise soovi avaldanud mitmed kümned koolid. Ehk üldiselt Foxcademy on suunatud igale õpilasele personaalselt ning peamiseks õppevahendiks on tahvelarvuti.

Tean ka vähemalt seda, et Kiili gümnaasiumis on olemas interaktiivsed tahvlid ja igas klassiruumis, kus on ka see tahvel on ka interaktiivsed puldid. Eelnimetatud seadmetega sooritatakse peamiselt sarnaseid ülesandeid nagu võimaldab veebirakendus Kahoot. Teema seisneb selles, et õpetaja kuvab mingisuguse küsimuse tahvlile ja õpilased vajutavad puldil vastavalt valikule nuppu, edasi kuvab õpetaja õige vastuse ja ka vastajate statistika. See on üpriski mänguline ja hea lahendus. Võin omast kogemusest väita, et kuna Intelligente Arvutikasutuse loeng on hommikul vara ja tudengid on veel päris unised, siis üks õppejõud, kes Kahooti kasutas, suutis küll minu mõttetegevuse hommikul kohe tööle panna. Mulle tundus see Kahooti lahendus uudne ja samas väga huvitav ja kaasahaarav, et ma lihtsalt pidin seda kaasa mängima. Tunne oli seda parem, kui sa nägid oma nime pärast küsimusele vastamist esikuuikus ja samas järgmise küsimusega võisid langeda jälle mitme koha võrra madalamale. See pani hommikul vara pingutama oma mõttelihaseid kindlasti. Ehk siis teiseks ülimalt efektiivseks lahenduseks ongi võib-olla taolisel põhimõttel loodud küsimustikud ja õppemängud, kus kiireim võidab ja kes ei tahaks olla esimeste hulgas.

Üldiselt ma usun sellesse ja pooldan nutiseadmete kasutamist õppetöös. Põhjus on väga lihtne, õpilastele meeldivad uued õppimisviisid ning see inspireerib ja motiveerib neid rohkem õppima, kui lihtsalt tunnist tundi lugeda tuimalt raamatust mingisugust teooriat ja seejärel täita mõni tühine lünk töövihikus. Loomulikult antud olukorras ei tohiks olla nutiseadetelt õppimine selline, et loetakse ka mingisugust teooriat ja seejärel täidetakse ülesandeid. Minu seisukoht on selline, et tuleks teha teooria selgeks tegemine lastele võimalikult mänguliseks. kuvades erinevaid graafikuid või animatsioone. Matemaatikat näiteks võttes, võib näidata õpilastele siinusgraafikuid interaktiivselt, nii et nad saavad ise numbritega katsetada ja ka igalpool on selgitused juures, miks just antud juhul siinus nii käitub ja miks naa.

Lõppude lõpuks on asi ikkagi õpetajas, kuidas ta suudab tunni huvitavaks teha ja ka õpilaste enda huvis nutiseadmete vastu ja üldse motivatsioonis õppida. Kindlasti ma ei poolda täielikult õppekavade üleviimist nutiseadmetele, sest ma arvan, et õpilastel oleks ikka natuke paberile ka vaja kritseldada.

2. essee – ühe nutiteenuse analüüs (mElu)

Viimasel ajal on üldse palju nutiteenuseid turule tulnud, aga ega eestlased ka alla ei jää. Selle aasta suve lõpul tuli telekom välja uue peredele mõeldud rakendusega mElu. Siiamaani Beta versioonis olev rakendus, mis iOS seadmetele peaks tulema lähiajal, on esialgu saanud enamjaolt ikkagi negatiivset tagasisidet. Tänaseks päevaks on tehtud palju UX parandusi võttes arvesse just pahurate kasutajate tagasisidet ja tänu sellele on praeguseks kasvanud ka rakenduse hinne, mis algusaegadel jäi 2,7 kanti, kuid on tänaseks saavutanud hinde 3,0. Imelikul kombel ei ole suudetud veel välja anda iOS versiooni, mis on veninud natuke rohkem kui kolm kuud.

Alustaks siinkohal sisselogimise süsteemi loogikast ja efektiivsusest. Nagu igaski teises rakenduses, kus on võimalik teistega suhelda, tuleb esmalt end identifitseerida. mElu pakub sisselogimiseks peamiselt kahte varianti. Kaheks suuremaks võimaluseks on siis nn hard authentication, ehk kasutajal on võimalik enda mobiil-id kaudu rakendus aktiveerida. Teiseks võimaluseks on nn soft authentication, mis toimub siis läbi Elioni hallatavate e-mail kontode või sotsiaalmeedia kontode kaudu, milleks on Facebook, Gmail ja Microsoft hotmail. Sisselogimine iseenesest on suhteliselt arusaadav, kerge ja kiire. Ühes kommentaaris mainiti, et ei ole üldsegi aru saada, mida tegema peab, kuid vähegi natuke taibukam inimene proovib oma mistahes sotsiaalkontoga sisse logida. Olles esimest korda rakendusse siise loginud, tuleb sisestada telefoni number, juhul kui teie sisestatud e-maili kontoga ei ole seotud ühtegi telefoninumbrit. Seejärel peab kasutaja helistama ekraanil kuvatud numbril ja kuuldes “käsklus on edastatud” sõnumit, võib asuda koheselt rakendust kasutama.

Mis on rakendus ilma teiste kasutajateta. Loomulikult ei ole mElu rakenduses midagi erilist üksi teha. Võib-olla peale selle, et saad oma poelisti telefoni märkmiku ja tavalise pabermärkmiku asemel rakendusse kirjutada ning seal on lihtne ostukorvi poetatud asju märkida. Lisamiseks on sul vaja oma pereliikme kontaktnumbrit kontaktiraamatus. Saad valida sobiva kasutajapildi oma pereliikmele ning kui pereliige on oma telefoni tulnud sõnumis viidatud numbrile helistanud, siis on ta sinu rakendusse lisatud. Esimene õigus, mis sul oma pereliikme üle on võimalik saavutada, on positsioneerimise õigus.

Peamised funktsioonid, mida mElu rakendus pakub, on suhteliselt tavalised asjad, mida inimesed võiksid kasutada igapäevaselt. Üheks näiteks võib tuua ostulisti. Pereringis on väga hea funktsionaalsusega. Sellepärast, et näiteks pereisa teatavasti käib õhtuti ennem töölt koju tulemist poest läbi, aga alati ei ole meeles, mida väike Juhan poest tahtis. Tänu mElu rakendusele saab väike Juhan oma soovid mElu ostulisti kirja panna ja isa toob talle selle asja poest. Samuti võib seda kasutada ka lihtsalt pere ühise ostulistina, mis on eelnevalt kodus valmis mõeldud ja poodi minnes on hea seal ära märkida, mis on juba ostukorvu pandud. Igati tõhus lahendus. Pereteadete funktsioon täidab ka tegelikult oma koha peremaailmas. Kuigi tänapäeval on päris palju laste vanemaid ka facebook’i kasutaja teinud, kuid on ka väga palju neid, kes seda teinud ei ole. Ja siin tulebki appi mElu. Pereteadetes on väga lihtne peresiseselt sõnumeid saata, ei pea eraldi otsima, millisele kasutaja saadad, vaid kui sul on pereliikmed rakendusse lisatud, siis käib see hõlpsasti. Rakendus on tegelikult tõesti vägagi peredele mõeldud, sest on ka olemas pere sündmuste lisamise koht, mida jällegi näevad kõik pereliikmed. Näiteks on vaja kõigil minna laupäeval maale vanaema juurde sünnipäevale, siis see on ideaalne koht selleks, kuhu see sündmus kirja panna. Saab ka lisada meeldetuletuse aega, mis jällegi kõigile kasutajatele meelde tuletab sündmuse toimumist.

Üheks kõige suuremaks funktsionaalsuseks reklaamitakse mElu-s positsioneerimist. Ehk on võimalik näha reaalajas pereliikmete asukohta. Väga palju oli rakendusel esialgu kriitikat, et jälle uus jälitamise äpp ja palju muud. Tegelikult see nii ei ole, sest paljud noored inimesed ja ka võib-olla vanemad, kellel väikseid lapsi ei ole, ei saa aru tegelikust lapse positsioneerimise vajadusest. Täpsemalt siis sellepärast, et väikse lapsega võib väga palju juhtuda teel koolist koju. Ükskord tuleb vales bussipeatuses maha, teinekord läheb vale bussi peale või lihtsalt on ära eksinud mõnel vaheaja päeval, kui soovis sõpradega kinno minna. Lapsevanemal on maru lihtne kindlaks teha, kus laps on ning teda selle järgi juhendada, kuhu laps liikuma peaks või siis ise järgi minna lapsele. Kui vanem ei saaks oma last positsioneerida, siis on väga raske lapse kirjelduste järgi kindlaks teha kuhu ta on nüüd sattunud. Mina nõustun täielikult sellega, et positsioneerimine on kasulik nii lapsele, kui ka lapsevanemale.

Tehnilisemate funktsioonide poolest on kasutajal ka võimalus enda kodune wifi ruuter ühendada äppiga. See loob võimalusi wifi-s olevatele seadete keelata wifi edastamise, ehk kontrollida seadete internetti. Lisaks on võimalus ka teleri kanaleid vahetada ja lukustada, et keegi ei saaks kanali pealt ära panna. Eelnevad asjad toimivad ainult uuemat sorti digiboksi peal kahjuks. Lepingu omanikel on lubatud oma numbritel piirata andmeside kasutust, seda siis kas kinni või lahti lülitades. Veel on olemas ka võimalus vaadata enda telefoni mobiilside andmekasutust. Mis on minuarust vägagi kasulik funktsionaalsus.

Kasutajakogemuse ja disaini poolest on rakendus uudne. Disaini poolest võib-olla mitte just niipalju, sest tegemist on ikkagi disainiga, mis sobib rakenduse kasutamisega. Esimene taolise kasutuskogemusega (Facebook paper) Eesti rakendus oli Tallinna Lennujaama rakendus. Äppi tagasides on palju vastakaid hääli kasutajakogemuse suhtes, kuid mina ütleks, et uudne lähenemine ja olgugi, et esialgu vajab harjumist, kuid pärast on seda palju lihtsam kasutada.

Lõppkokkuvõttes on mElu rakenduses päris palju funktsioone, mis on kuluvad nii mõneski peres marjaks ära. Ise ma kasutaksin seda rakendust küll, kui see kunagi ka iOS seadmetele jõuaks. Kindlasti mitte igapäevaselt, vaid ta oleks mul olemas ja on vahel hea panna mõningad tähtsamad sündmused ühte kindlasse kohta kirja ja mis on ka kõigile nähtaval. Vastakatest kommentaaridest hoolimata Google Play poes, annaksin mina rakendusele hindeks tugeva nelja, sest tegu on ikkagi igapäevaseid toiminguid lihtsustava rakendusega ja mis peamine, aitab väikestel Juhanitel kergemini toime tulla ära eksides.

Google Play Store link ja Telekomi enda lehel olev tutvustus.

1. essee – Minu kodu 2020. aastal

Tänapäeval on juba päris palju võimalusi selleks, et teha oma kodust nutikodu. Igasugused kütte-, elektri-, veesüsteemid, mida on võimalik siis kodust eemal olles juhtida lihtsalt läbi nutiseadme. Ei taha, ega ka oskagi mõelda, mis võimalused võiksid olla aastal 2020. Võttes arvesse fakti, et kõik need süsteemid on päris kopsaka hinnasildiga, siis ei hakka ma valima asju hinna järgi, vaid selle järgi mis mulle meeldiks.

Hetkeseisuga kõige rohkem sooviksin ma enda 2020 aasta koju igasse tuppa vähemalt ühte juhtmevaba kõlarit, mis on siis ühenduses muusikamängijaga, mis on omakorda juhtmevabalt ühenduses, kas minu telefoni või mõne muu nutiseadmega. Seda selleks, et ma ei peaks muusikat alati kõvasti kuulama, kuigi tahaksin et ma terve kodu peal seda kuuleksin. Alatihti juhtub seda, et ühes toas on muusika vali, kuid teises toas jällegi ei kuule midagi. Loomulikult sooviksin, et igal kõlaril, nimetagem siis seda hoopis multifunktsinaalseks kõlariks, oleks võimalik ka keskkonsoolist tulevast muusikast midagi teistsugust mängida, vastavalt seal toas viibivate inimeste hetkevalikule.

Ma usun, et aastaks 2020 on Apple ka juba NFC(Near Field Communication) võimalused iOS arendajatele kättesaadavaks teinud ja siis võime näha arendajate poolt veel vägevamaid kasutuskülgi sellele tehnoloogiale, kuni senimaani on olnud. Põhjus, miks ma just Apple-st räägin on see, et enamus targad seadmed, mida ma oma koju soetaksin oleksidki Apple tooted. Mulle meeldiks, kui ma näiteks tulen koju, ei pea ust võtmega lahti keerama, vaid saaksin kasutada oma Apple telefoni ukse avamiseks, väga mugav oleks. Põhimõtteliselt ma ehitaks kõik asjad NFC tehnoloogiale üles. Näiteks puudutades telefoniga muusikakeskust, ühendatakse telefon muusikakeskusega ning kõik muusika mida ma mängin telefonist kostub ka terves kodus olevatest kõlaritest. Sama on ka nutiteleritega, puudutan telefoniga telerit ja telefoni pilt kuvatakse telerisse ja nii ka teiste seadmetega.

Ühestki nutikodust ei tohiks puududa nutilambid. Arvan et paljud, kes midagi targa seadme sarnast on oma koju soetanud, on just nutilambid soetanud. Need valgust muutvad lambid on väga head mõningates olukordades näiteks meeleolu loomiseks, mõningatel juhtudel isegi inimese töövõimekuse tõstmiseks, olenevalt loomulikult isiksusest. Aga ikkagi värvi muutvad lambid on väga lahedad igatahes, vahet ei ole mille jaoks neid täpselt kasutatakse.

Võib vaid oletada mis tehnoloogia meie kasutada on nelja aasta pärast, kuid väga täpselt ei oska keegi öelda. Kindlasti tänased prototüübid võivad nelja aasta pärast olla meie igapäeva elus abilised, milleta me ei kujutaks oma elu ettegi. Üks kasulik asi, mis mõttesse tuli, on nutikäevõru ülesandeid täitev voodi. Mõte seisneb selles, et vältida nutivõru kandmist magamisel. Minuarust on see suhteliselt ebamugav, kui sul magades on midagi ümber käe. Korra mõtlesin, et kuidas oleks voodil võimalik inimese pulssi mõõta, kuid ma usun, et kindlasti on voodi madratsi materjal nii tundlikuks teha, mis siis läbi inimese naha tajub pulssi. Seoses inimese une mõõtmisega võikski nutivoodi hommikul anda andmed edasi kööki kohvimasinale ja määrata inimesele tema kohvi kanguse ja koguse, vastavalt sellele kuidas ta magas. Võib-olla mõni päev ei olegi vaja kohvi juua. Mulle tundub, et see oleks väga kasulik. Kohviubadelt on võimalik nii isegi kokku hoida ja alati ei ole ju vaja kõige kangemat kohvi juua. Kui masin sulle ütleb, et täna sul ei ole kohvi vaja, sa oled ilusti puhanud, siis arvan, et see paneb inimesi hommikuti vähem kohvi jooma.

Üldiselt me ei tea, mis tehnoloogiaid on meil võimalik kasutada nelja aasta pärast oma kodudes, kuid siiamaani on võimalused juba päris korralikud ning igaüks saab oma kodu automatiseerida. Olgugi, et hetkel tunduvad need soetatavad asjad kallid, aga usun et see on oma hinda väärt.

Viimane teema – autoriõigus, litsentsid ja avatud sisu

Antud loeng oli täienduseks, eelmisel aastal kuulatud kursusest. Täpselt ei mäleta kursuse nime, kuid seal räägiti ka autoriõigustest laialt ja pikalt. Nagu öeldakse, et kordamine on tarkuse ema.
Õppisin kindlasti seda juurde, et tuleb ikka tihti vaadata ja uurida, mis litsents mõnel teosel on, mida ma kasutan. Sellejaoks, et pärast ei tekiks probleeme, et olen valesti mõnda teost kasutanud.
Eelnevalt olin kokku puutunud sellise keskkonnaga nagu http://freesound.org/. Põhjus väga lihtne, kuna me iga aasta sügisel teeme lühifilmi ühe filmifestivali tarbeks, siis on vaja kuskilt mõningaid custom effekte vaja ning sealt me need ka saame. Freesound lehel olevad heliklipid on CC litsentsi all ning neid võib alla laadida ja jagada, kuid kindlasti tuleb ka autorile viidata. Uurisin veel Creative Commons litsensiga teoste kohta ning tundub, et ka https://soundcloud.com veebisaidil on päris mitmeid CC litsensi all olevaid teoseid. Näiteks ühte teost (https://soundcloud.com/jorisclamers/jori-slammers-summer-mixtape), mida ma uurisin võib muuta ja jagada, kuid ka kindlasti tuleb ära märkida autor ja milliseid muudatusi on tehtud.
Enda teose laadisin üles Flickr keskkonda, sest mul ei olnud seal varasemalt kasutajat, kuid olin palju kuulnud sellest keskkonnast. Pildile, mis ma üles laadisin, jätsin Attribution õigused. Ehk pilti võib kasutada, kuid peab olema viidatud autorile. Põhjus miks just selle litsensi valisin on lihtne. Mul ei ole vahet, mida inimesed selle pildiga teevad, kuni on vähemalt minu originaalile viidatud. Minu flickr pilt – https://www.flickr.com/photos/137549078@N04/23319022950/in/dateposted-public/

Digitaalfotograafia

Pilt liikuvast objektist ruumis.Antud pildil on siis kujutatud kaarti mis nagu seisaks õhus, kuid me teame, et tavaliselt kaardid ei seisa niisama õhus, vaid kukuvad alla. Pildil on hästi see, et kaart nagu seisakski õhus, tema taust on fookusest väljas(blurred) ja kaart ise on enam-vähem fookuses. Kaart võiks olla kindlasti rohkem fookuses, sest tegelikult on näha, et pildistatav objekt väga terav ei ole. Pildi tegemiseks kukutasin kaardi näppude vahelt alla ning üritasin tabada õiget hetke, kui kaart on täpselt ekraani keskel, et oleks näha, et mitte miski seda kinni ei hoia.

Pilt liikumatust objektist ruumis.
Jätkasin ka siin siis kasutades sama vana kaarti objektina. Kaart seisab jõulukaunistuse “okste” peal. Seda pilti oli palju lihtsam teha, sest ei pidanud ajastama pilti nii täpselt, kui eelmist. Sai kauem sättida.

Töödeldud pilt.

See pilt on siis kahest pildist kokku pandud HDR.

Kahe esimese pildi puhul kasutasin Canon 600D kaamerat, millel oli 50mm 1.8f objektiiv. Kolmanda pildi puhul on kasutatud iPhone 5S tagakaamerat. Piltide töötlemisel on kasutatud Adobe Photoshop CC 2015 tarkvara. Kahte esimest pilti töötlesin niipalju, et sättisin natuke pildi Levels seadeid, Kolmanda pildi puhul lasin photoshopil kaks pilti HDR-iks kokku panna ja ega ma sealt suurt ei sättinudki, natukene võib-olla.

Multimeedium kodus

1. Minu igapäevases keskkonnas, kodus, leidub ainult selliseid seadmeid nagu mobiiltelefonid ja ka wireless kõlar.

2. Ma usun tegelikult, et kõige lihtsam oleks võtta kätte ja ise teha väike keskkond valmis, kasutamata mingeid , mille töökindluses saad kindel olla ja tead läbi ja lõhki user case, mis võib juhtuda, kui vanaema kuskile vajutab jne. Lisaks olekski nii, et vanaemadel ja teistel kellele jagan neid andmeid, oleks ainult üks kasutaja ja põhimõtteliselt see kasutaja ei saa mitte midagi teha peale andmete(piltide/muusika/video) vaatamise ja allalaadimise. Siis on kindel et kogemata keegi midagi vajalikku ära ei kustuta.

Veebilahenduste kasutamine ja kohandamine

Veebilahenduste kasutamiseks valisin Weebyl.com saidi. Kasutaja loomisel oli vaja ainult nime, emaili ja parooli ning isegi ei pidanud kasutajat aktiveerima, vaid sai kohe asja kallale asuda. Esimeseks asjaks küsiti et millist lehte ma soovin, kas blogi, lihtsalt veebi või veebipoodi. Valisin lihtsalt veebi. Edasi küsitakse millist veebilehe teemat. Pärast kui olen teema valinud(esialgu võtsin esimese teema), lastakse mul valida, kas ma tahan weebly alamdomeeni või siis täitsa uut domeeni või hoopis oma domeeniga siduda. Nagu arvata võib, siis kahe viimase variandi puhul tuleb maksta, et sellist teenust kasutada.

Esimene plugin mida ma üritasin tööle saada, oli Booking süsteem. Esialgu tuli siis teha kasutaja BookFresh saidile, kuhu mind esmalt suunati. Järgmiseks oli kohe see plugin mu lehel olemas koos mõningate test andmetega. Selleks et muuta neid andmeid, suunati mind weebly lehelt BookFresh saidile, kus käis kõik suhteliselt lihtsalt ja arusaadavalt. Proovisin ka mingit aega bookida, sain ilusti hakkama. Nüüd kui proovisin leida, et kuhu see booking läks või kus see mulle kättesaadav on, siis esialgu oli raskusi selle leidmisega BookFresh lehelt, loomulikult tuli ka email, et keegi registreerus, ka sealt sai aktsepteerida broneeringut, kuid soovisin leida seda BookFresh lehelt. Lõpuks leidsin selle menüüribalt home ja seal olid kõik ootel olevad broneeringud. Ühesõnaga suhteliselt lollikindel ja lihtne süsteem hallata broneeringuid.

Teiseks otsisin kolmanda osapoole poolt arendatud restoranide menüüde kuvamiseks plugina. Esialgu kui ma drag and drop’isin selle plugina oma saidile siis ei ilmunud midagi peale pealkirja “Our menu coming soon!”. Seal all kiri väiksemalt, et ma saan teha enda menüü. Klikates sinna, siis avaneb OpenMenu leht ning seal tuleb valida endale, kas soovid maksta või mitte. Järgnevalt tuleb kerge registreerimisvorm täita ning siis tuleb oodata aktiveerimislinki, mis pidi meilile tulema. Mina isiklikult pidin ootama päris kaua, et mulle email tuleks, umbes 5 minutit. Pärast sisselogimist saab valida väikse wizardi, mis aitab sul seadistada enda restorani kohta käivat infot. Üheks asjaks võib mainida, et küsiti maakonda ja saab valida ainult USA osariike ja ka valuuta valimisel oli Eestil veel kroonid. Edasi käis asi lihtsalt. Lisasin oma menüü nimetuse, menüü alamosad ja menüüs olevad toidud/joogid. Võimalik oli lisada ka toitumisalast teavet. Olles saanud oma testmenüü valmis, pidi ootama esimest ülevaatust enda menüü kohta. Sain ka vastuse OpenMenult, kuid negatiivse, sest menüüsid saavad üles laadida ainult aktsepteeritavad restoranid ning korrektsed menüüd.

Kolmandaks pluginaks otsisin välja sellise asja nagu Tint: Social Feeds. Selle pluginaga on siis võimalik kuvada erinevate sotsiaalmeediate uudisvooge. Lisamine käib endalegi üllatuseks väga lihtsalt. Näiteks Instagrami puhul valid kasutaja keda soovid jälgida ning voog ongi üles seatud.

Esmamulje Weeblyst on isegi väga hea, lihtne ja kerge UX ja UI. Ei oska hetkel võrrelda kõiki võimalusi wordpressiga, kuid Weebly esmamulje on tunduvalt etem ja lihtsam.

Arvuti varundusplaan

Tavaliselt siiamaani ma ei ole kasutanud otseselt andmete varundamist, vaid olen pisteliselt vajalikke asju lihtsalt kopeerinud välisele kõvakettale. Seda on juhtunud ka ainult siis, kui ruumi hakkab arvutis nappima, ehk peamiselt olen varundanud pilte ja mõned üksikud dokumendifailid. Mõni aeg tagasi oli vaja töö juures kasutada Google drive’i, et sünkroniseerida vajalikke andmeid sealt, kuid mulle see eriti ei meeldinud, sest see tundus lihtsalt liialt palju võtvat ruumi mu arvutis. Lülitasin küll välja, et ei soovi, et ta tõmbaks midagi alla, vaid lihtsalt uuendaks minu jagatud andmeid. Ehk Google drive kukkus minu silmis läbi.

Kui nüüd rääkida sellest mida ma tahaksin varundada ja kui oleksid sellised võimalused, siis ma loomulikult kasutaksin Apple enda tarkvara ja riistvara. Time capsule on selleks väga hea lahendus. Kogu asi käib üle wifi võrgu ning tulenevalt sellest, et oleks võimalikult kiire ühendust üle wifi, siis ma seadistaksin Time Capsule enda töölaua alla, kus ma peamiselt arvutit kasutan. Põhimõtteliselt üle wifi varundamine on üldiselt väga mugav ning ei pea alati juhtme küljes istuma, kui soovid midagi varundada. Off-site varunduseks nagu eelnevalt nimetasin, siis kasutasin välist kõvaketast, kuid nähtavasti sinna ei jõua alati kõik uued dokumendid ning failid, pigem ainult pildid, videod, muusika, et võimalikult palju ruumi juurde saada arvutis. Varundustarkvarana on hea kasutata Apple enda tarkvara Time Machine, mis on igas Mac OSX-s olemas juba. Seadistaksin ka varundamise nii, et põhimõtteliselt igapäevaselt võib uuendada väiksemaid dokumente ja asju, kuid küsiks luba suuremate failide varundamiseks, et siis ma saan valida, kas seda on vaja hetkel varundada või mitte. Kindlasti pärast sooviksin nädala kokkuvõttes saada nädala ja kuude vaates varundatud andmed.

Hetkel ei tunne väga suurt vajadust andmeid igapäevaselt varundada, kuid kui oleks võimalus, siis ikka varundaks. Eks ikka arvatakse, et ah miks mulle seda varundamist, nagunii ei juhtu midagi, kuid ehk siis just juhtub kui seda kõige vähem ootad.

Mobiilsed seadmed

Kahjuks selline probleem on täitsa olemas nagu seal artikklis kirjeldati, et inimesed ei suuda enam näost näkku suhelda, vaid kasutavad pigem elektroonilist suhtlemist.
Mind otseselt ei häiri, kui keegi seltskonnas poole jutu pealt hakkab telefoni näppima, kuid kui isik kes räägib midagi ja kõik ta seltskonnas hakkavad telefoniga chattima siis on küll natuke ebameeldiv ja ikka paned pigem ise telefoni käest ära, et ei tekiks piinlikku olukorda. Saan aru küll inimestest, kui neil on midagi tähtsat, kas mingi kiire e-mail saata või siis mingi muu kiire asjatoimetus, sest ise ka tavaliselt sellistel puhkudel võtan telefoni taskust välja ja ajan oma asjad kiirelt ära. Mõnikord isegi kas liigun natuke eemale seltskonnast, et ikka oleks arusaadav, et mul midagi kiiret, mitte et kõneleja jutt mind ei huvitaks.
Kahju on ka sellest, et kui mina veel kuni 4. klassi ei olnud jõudnud, et siis meil ikka oma alevikus käidi uksetaga sõpru õue mängima kutsumas. Nüüdseks ei ole sellest vist väga midagi alles jäänud, tundub et ikka rohkem läbi interneti käib see asjandus tänapäeval.
Pean tõdema seda, et tavaliselt kui ma üksi lõunatan, siis on mul telefon laual ja samalajal loen uudiseid või vaatan, mida sõbrad on õhtuks plaaninud, sest mida sa ikka üksi seal vaikuses istud ja omi mõtteid mõtled ja usun, et see ei ole ka üldsegi ebaviisakas kellegi suhtes, pigem ainult enda, kui sedagi.
Artikklis kirjeldatud seitsme minuti reeglit võiks tõesti kõik järgida, et kui senimaani suhtlus väga ei ole sujuma hakanud, siis noh kui sa oledki selline ebaviisakas inimene, siis võta oma telefon ja sukeldu oma mugavustsooni. Mina arvan, et see näitab tegelikult inimese kodust kasvatust ning seda kuidas ta on harjunud ebamugavaid situatsioone lahendama. Ilmselt ta ei olegi, sest kohe kui miskit ebamugavat on, siis kohe sukeldub oma maailma.
Mulle tundub, et õnneks olen mina natukene vanemast generatsioonist, kui tänapäevased koolilapsed. Telefon on käes paljudel ja sellega mängitakse ja suheldakse palju rohkem, kui minu ajal. Koolis oli vahetundides pigem ikka kulli mängimine, mitte et igaüks istub vaikselt omaette ja proovib teise candycrushi rekordit üle teha. Ma olen õnnelik, et ma jäin napilt sellest uuemast generatsioonist välja. Eks see vist nii olegi, et nüüd me teame, mis võivad olla selle suure nutiajastumise tagajärjeid ning suudame neid paremini ohjas hoida ja võimalusel ka vältida.

Tark ja turvaline kodu

Mitmetel inimestel on hommikuti raskusi voodist tõusmisega ning üleüldse ärkamisega. Minu nutikodu lahendus oleks seotud kergema ärkamisega või siis ärkamise lihtsustamisega.
Üheks mõtteks oleks see, et kuna nutikellad oskavad lugeda, kui sügavalt inimene öösel magab või isegi kas ta tegelikult üldsegi magas. Oleks tore kui hommikul hakkab äratuskell helisema siis vastavalt sellele kuidas ma magasin öösel, et kas mul oli sügav uni või mitte ning kui andmed on sellised et ma olen öösel hästi puhanud, siis võiks olla selline pikem ärkamine ja rahulikum äratuskell, mis hakkab juba enne õiget ärkamise aega mind vaikselt üles ajama oma rahuliku heliga. Kindlasti võiks olla ka kohvimasin teadlik sellest kuidas ma öösel magasin ja teha vastava kangusega kohv. Kas on siis vaja kangemat või lahjemat. Kena oleks ka külmal ajal, et võiks olenevalt välistemperatuurist auto end ise soendama hakata arvestavalt ajast, millal ma ärkasin ning umbkaudu mis ajaks ma peaksin autosse jõudma.
Tegelikult vist ei olegi hommikuti palju vaja, et saaks päeva värskelt alustada, lihtsalt ärkamise viis peaks õige olema.